Postitused

E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

ACM (Association for Computing Machinery), on loonud oma IT-eetikakoodi, mis on nende arvates see kuidas peaks arvutimaailmas inimesed käituma. ACM on eesti keeles Arvutimasinate Assotsiatisioon, mis on loodud aastal 1947 ja see on mittetulundusühing. Liikmeid on neid väidetaval 100 tuhande ringis, mis teeb neist suurima liidu, mis selles vallas tegutseb. Seega tegemist on suure ja kaua aega tegutsenud liiduga. Millised eetikakoode selline liit siis kasutab? ACM-i eetikakood ACM-i eetikakood on võrdlemisi lühike, kuid samas piisavalt pikk, et omada veidi sügavamat sisu. Nad on oma eetikakoodi jaotanud neljaks väiksemaks osaks, mis koosneb järgnevatest: üldisemad eetilised põhimõtted, professionaalne vastutus, juhtide eetika ja koodeksivastavus. Üldisemad eetilised põhimõtted Kokkuvõttes ACM ütleb, et tuleks olla aus, usaldusväärne, ei tohiks tekitada kahju, austada seda tööd, mis läheb vaja ideede elluviimiseks, austada konfidentsiaalsust ja privaatsust. Professionaalne vastutus Selles

E-ITSPEA Raamatu Retsentsioon: "Pragmaatiline Programmeerija"

"Pragmaatiline programmeerija" on raamat, mis on paljude inimeste jaoks juba loetud nö klassikaks, mida soovitatakse igal programmerijal lugeda. See raamat on kirjutatud 1999. aastal Andy Hunt ja Dave Thomas poolt. Praeguseks on möödas juba 20 aastat sellest hetkest kui raamat avalikuseni jõudis. 20 aastaga on palju muutunud programmerimises, aga kas raamat, mis on kirjutatud 20 aastat tagasi on siiani väärt lugemine? Võiks ju arvata, et see raamat räägib ainult tehnilistest asjadest, mis on programmerimisega seotud ja olid aktuaalsed 20 aasta tagasi, kuid ei, "Pragmaatiline programmeerija" räägib väga palju ka sellest, et kuidas saada heaks programmeerijaks. Raamat käsitleb häid tavasid ja olukordi, mis on siiani vägagi aktuaalsed ja kasutusel. Olgu selleks siis halva tarkvara ära tundmine, kuidas vigadega toime tulla, või kuidas käituda olukorras kui satud peale halvale programmijupile. Selle raamatu abil on võimalik eriti algajal tutvuda tavadega ja olukordadega,

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Tänapäeval on erinevaid viise palju, et kuidas infosüsteeme rünnata. Ründed infosüsteemide vastu toimuvad pidevalt ja katkematult, kuid on olemas õnneks palju näpunäiteid ja õpetusi, et kuidas nende vastu võidelda või pigem siis ennetada. Ühe näpunäidete kogumi on loonud Kevin Mitnick, millega tasuks igal arvutikasutajal kindlasti tutvuda. Vaatame, et kuidas oleks nendest näpunäidetest kasu pahavarasse nakatumisel. Pahavara ja Mitnicki valem Nagu on erinevaid viise kuidas infoühiskonnas kahju teha, siis on ka palju erinevaid pahavara alamkategooriaid, millest on kindlasti enamus inimesed ka kuulnud. Tuntumateks pahavaradeks on viirused, trooja hobused, ussid, juurkomplektid, nuhkvara ja lunavara. Kõik need eelnimetatud tarkvarade tüübid teevad eri asju eri eesmärkide nimel, kuid siiski on võimalik rakendada enamjaolt samasid ennetusviise nende jaoks. Vaatame täpsemalt, et kuidas oleks võimalik ennetada lunavara rünnet kasutades Mitnicki valemit. Lunavara pahavara levib tavaliselt samam

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tänapäeval oma elu lihtsamaks teha soovijatel ei jää väga muud üle kui kasutada arvuteid selleks. Kuid on inimesi kelle jaoks arvutite kasutamine ei ole nii lihtne ja enesestmõistetav. Just seda seepärast, et mõned inimesed on jäänud haigeks või sündinud kaasa puudega, mis arvuti kasutamist raskendavad. Tänaseks on mõeldud välja palju erinevaid lahendusi, et erinevate inimeste vajadusi rahuldada ja kasutuskogemust parendada. Vanusega kaasnev haigus, mis on maailmas teisel kohal, on Parkinsoni tõbi. Parkinsoni tõbi üks sümptomitest on jäsemete värin, mis raskendab näiteks arvutihiire kasutamist. Kuid ka selleks on väljamõeldud erinevaid lahendusi ja üks nendest on tarkvaraline lahendus - "SteadyMouse". SteadyMouse SteadyMouse on tarkvaraline lahendus, et aidata parkinsoni tõbi põdevatel inimestel kasutada arvutit. See lahendus on eelkõige välja töötatud hiire kasutamiseks. Tarkvara suudab tuvastada juhuslikke hiirevajutusi ja eemaldada hiire värina. Antud tarkvara on saanud pa

E-ITSPEA: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänaseks on internetis tohutult palju erinevaid rakendusi, mis on inimestele kättesaadavad ja kasutatavad. Kuid kõik rakendused ei ole kahjuks ülesehitatud sedasi, et neid oleks inimesel võimalikult lihtne ja hea kasutada. Jakob Nielsen on väljamõelnud mõned kriteeriumid, et kuidas hinnata kasutatavust. Nendeks kriteeriumiteks on: Õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? Rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kasutades neid kriteeriumeid vaatame kahte näidet, mis on veebis kättesaadavad. Ehk üks, mis vastab kõikidele kriteeriumitele ja teist, mis ei vasta. Google - Posit

E-ITSPEA: Kuidas saada häkkeriks?

Eric S. Raymond on kirjutanud lühikese artikli selle kohta, et kuidas saada häkkeriks. Autor käib läbi põgusalt kuid üsna tõhusalt läbi peamised punktid, mis tema arvates on olulised, et alustada häkkerina teed. Kuna autor on saanud palju soove ja palveid, et ta õpetaks kedagi häkkeriks saama, siis on ta otsustanud ka sellise artikli kirjutada, mis muuhulgas ka täieneb pidevalt ajas. Kas seda artikilit tasub endal lugeda ja kui kasulikku informatsiooni siis sealt saada võiks? Artikkel on kirjutatud hästi ja on üsna meeldiv lühikene lugemine. Autor käib läbi sellised punktid nagu, et kes on häkker, mis suhtumine peaks häkkeril olema, mis oskuski selleks vaja on ja kuidas oma staatust häkkerite seas kehtestada. Kes või mis on häkker? Annab hea ülevaate, et kes tegelikult on häkker ja kummutab valed arusaamad, lühike ja tabav peatükk. Häkkerlik suhtumine. Autor arutleb, et milliste probleemidega tasuks tegeleda ja millistega mitte.  Häkkeri põhioskused. Selle artikli kõige pikem peatükk

E-ITSPEA: IT juhtimine ja riskihaldus

Maailmas ehk kaks tuntumat ja kõige rohkem viimasel ajal kõneainet pakkuvat juhti IT-maailmas oleksid Jeff Bezos ja Elon Musk. Mõlemad on väga edukate ettevõtete juhid. Mõlemad juhid on keskendunud inovatsioonile, võib-olla ehk üks rohkem kui teine. Mõlemal on ees selge siht, et kuhu nad jõuda tahavad ja suudavad oma ideesid edasikanda oma meeskonnale. Aga mis on kõige suurem erinevus nende kahe juhi vahel? Kui Jeff Bezose jaoks on kõige olulisem klient, siis Elon Muski jaoks kõige olulisem on tehnolooigia areng ja inovatsioon. Ehk Elon Musk proovib oma klienti leida ja hoida läbi uute tehnoloogiate ja lahenduste, kui samas Bezos proovib pakkuda nii head klienditeenindust kui võimalik. Oma ideedest ja visioonist meeldib Elon Muskil kõigile ja igal pool rääkida, see-eest Jeff Bezos hoiab oma tegemised enda teada. Kui Jeff Bezos usub ja arvab, et suured läbimurded võtavad palju aega, siis Elon Musk keskendub pigem kiiretele tulemustele. Elon Musk on väga kontrolliv oma meeskonna tegevust