ITSPEA Ajaveeb

Tänapäeval oma elu lihtsamaks teha soovijatel ei jää väga muud üle kui kasutada arvuteid selleks. Kuid on inimesi kelle jaoks arvutite kasutamine ei ole nii lihtne ja enesestmõistetav. Just seda seepärast, et mõned inimesed on jäänud haigeks või sündinud kaasa puudega, mis arvuti kasutamist raskendavad. Tänaseks on mõeldud välja palju erinevaid lahendusi, et erinevate inimeste vajadusi rahuldada ja kasutuskogemust parendada. Vanusega kaasnev haigus, mis on maailmas teisel kohal, on Parkinsoni tõbi. Parkinsoni tõbi üks sümptomitest on jäsemete värin, mis raskendab näiteks arvutihiire kasutamist. Kuid ka selleks on väljamõeldud erinevaid lahendusi ja üks nendest on tarkvaraline lahendus - "SteadyMouse". SteadyMouse SteadyMouse on tarkvaraline lahendus, et aidata parkinsoni tõbi põdevatel inimestel kasutada arvutit. See lahendus on eelkõige välja töötatud hiire kasutamiseks. Tarkvara suudab tuvastada juhuslikke hiirevajutusi ja eemaldada hiire värina. Antud tarkvara on saanud pa

Tänaseks on internetis tohutult palju erinevaid rakendusi, mis on inimestele kättesaadavad ja kasutatavad. Kuid kõik rakendused ei ole kahjuks ülesehitatud sedasi, et neid oleks inimesel võimalikult lihtne ja hea kasutada. Jakob Nielsen on väljamõelnud mõned kriteeriumid, et kuidas hinnata kasutatavust. Nendeks kriteeriumiteks on: Õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? Rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kasutades neid kriteeriumeid vaatame kahte näidet, mis on veebis kättesaadavad. Ehk üks, mis vastab kõikidele kriteeriumitele ja teist, mis ei vasta. Google - Posit

Eric S. Raymond on kirjutanud lühikese artikli selle kohta, et kuidas saada häkkeriks. Autor käib läbi põgusalt kuid üsna tõhusalt läbi peamised punktid, mis tema arvates on olulised, et alustada häkkerina teed. Kuna autor on saanud palju soove ja palveid, et ta õpetaks kedagi häkkeriks saama, siis on ta otsustanud ka sellise artikli kirjutada, mis muuhulgas ka täieneb pidevalt ajas. Kas seda artikilit tasub endal lugeda ja kui kasulikku informatsiooni siis sealt saada võiks? Artikkel on kirjutatud hästi ja on üsna meeldiv lühikene lugemine. Autor käib läbi sellised punktid nagu, et kes on häkker, mis suhtumine peaks häkkeril olema, mis oskuski selleks vaja on ja kuidas oma staatust häkkerite seas kehtestada. Kes või mis on häkker? Annab hea ülevaate, et kes tegelikult on häkker ja kummutab valed arusaamad, lühike ja tabav peatükk. Häkkerlik suhtumine. Autor arutleb, et milliste probleemidega tasuks tegeleda ja millistega mitte.  Häkkeri põhioskused. Selle artikli kõige pikem peatükk

Maailmas ehk kaks tuntumat ja kõige rohkem viimasel ajal kõneainet pakkuvat juhti IT-maailmas oleksid Jeff Bezos ja Elon Musk. Mõlemad on väga edukate ettevõtete juhid. Mõlemad juhid on keskendunud inovatsioonile, võib-olla ehk üks rohkem kui teine. Mõlemal on ees selge siht, et kuhu nad jõuda tahavad ja suudavad oma ideesid edasikanda oma meeskonnale. Aga mis on kõige suurem erinevus nende kahe juhi vahel? Kui Jeff Bezose jaoks on kõige olulisem klient, siis Elon Muski jaoks kõige olulisem on tehnolooigia areng ja inovatsioon. Ehk Elon Musk proovib oma klienti leida ja hoida läbi uute tehnoloogiate ja lahenduste, kui samas Bezos proovib pakkuda nii head klienditeenindust kui võimalik. Oma ideedest ja visioonist meeldib Elon Muskil kõigile ja igal pool rääkida, see-eest Jeff Bezos hoiab oma tegemised enda teada. Kui Jeff Bezos usub ja arvab, et suured läbimurded võtavad palju aega, siis Elon Musk keskendub pigem kiiretele tulemustele. Elon Musk on väga kontrolliv oma meeskonna tegevust