ITSPEA Ajaveeb

Mingil erialal tegutsevat kaks inimest võivad olla enam-vähem sama kompententsed erialaste teadmiste poolest, aga siiski võib üks olla professionaal ja teine lihtsalt öeldes käsitööline. Aga mis neid kahte siis eristab? Ehk mis omadusi peaks veel peale teadmiste omandama, et saada professionaaliks? Mina arvan, et ei ole vahet, mis erialal sa tegutsed, professionaaliks saadakse lõppude-lõpuks siiski teatud reeglite järgimisel ja omaduste omandamisel. Nö käsitöölisel, kellel on teadmiste pagas suur, aga on puudu oskus suhelda, jääda teatud olukordades neutraalseks, ei ole hoolas ja ei ole kursis elementaarsete etiketireeglitega, siis selline inimene jääbki selleks nö käsitööliseks. Ehk on ülioluline, et inimene, kes pürgib professionaaliks, omaks korralikku teadmiste pagasit. Omab oskust suhelda inimestega. Oskab oma mõtteid teistega jagada. Tunneb etiketireegleid. Suudab kohaneda uute keskkondadega ja jääda neutraalseks. Kõik need omadused toetavad erialaseid teadmisi töökeskonnas ja ai

Copyleft ehk edasikandumisklausel on loodud selleks, et kaitsta tarkvara loojaid ja suurendada vabade tarkvarade hulka. Kõik tarkvarad, mis kasutavad tarkvara millel on edasikandumisklausel, saavad automaatselt ka endale kasutatud tarkvara litsentsi automaatselt külge. On olemas 4 tüüpi copylefti sisaldavat litsentsi. Nendeks litsentsideks on AGPL; GNU GPL; GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents ja Apache, MIT, X11, BSD litsentsid. Kuidas need üksteisest erinevad? AGPL AGPL litsents on väga tugeva copyleft'iga. Ehk kõik tarkvarad, mis kasutavad muid tarkvarasid, mis on omakorda AGPL litsentsiga seotud, peavad oma tarkvara avalikuks tegema ja ka muuhulgas lähtekoodi. Litsents kandub igaljuhul edasi ka uuele tarkvarale. Kui tarkvara arendada ärilistel eesmärkidel, siis tuleks väga ettevaatlikult kontrollida, et teegid, mis sa kasutad, ei oleks AGPL litsentsiga. Põhjus on just seotud turvalisuse ja privaatsusega. GNU GPL GNU GPL litsents on ka edasikandumisklauseliga, kuid see ei ole nii r

Rick Falkvinge ja Christian Engström, kaks rootslast, kes on kirjutanud 2012. aastal raamatu autoriõiguste kohta. Selles raamatus on peatükk, mis pakub välja hulga lahendusi, mida nende nägemusel peaks reformima autoriõiguse seaduses. Raamatus on väljatoodud täpsemalt 6 alampeatükki, mis kirjeldavad kokkuvõtvalt, et mis on valesti ja kuidas oleks hoopis nende arvates õige teha. Vaatame, mis need 6 alampeatükki on ja kas need ettepanekud on mõistlikud või mitte. 1. Moral Rights Unchanged Nagu pealkirigi ütleb, siis moraalsed õigused peaksid jääma autoritele igaljuhul alles ja kellegil ei tohiks olla õigus kellegi teise tööd enda omana esitleda. Isiklikult ma olen täiesti nõus ja ma ka ei näe, et siin tuleks midagi muuta. Töö autoril on igavene õigus oma tööle ja kellegil ei tohiks olla õigust seda varastada. 2. Free Non-Commercial Sharing Tavainimestel peaks olema õigus omavahel jagada sisu, milleks võib olla pildid, muusika, filmid jne. Jah, ma arvan ka, et miks ei peaks olema inimeste

Virginia Shea on väljamõelnud 10 käsku, mis peaksid aitama inimestel internetis viisakalt ja õigesti toimetada. Nendeks käskudeks on järgnevad käsud: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Tõenäoliselt kõik inimesed, kes kasutavad interneti igapäevaselt, oskaksid mingisuguseid näiteid oma kogemusest tuua pea iga punkti kohta. Võib-olla kõige enim, mis on mulle meelde