E-ITSPEA: Vabad litsentsid ja copyleft

Copyleft ehk edasikandumisklausel on loodud selleks, et kaitsta tarkvara loojaid ja suurendada vabade tarkvarade hulka. Kõik tarkvarad, mis kasutavad tarkvara millel on edasikandumisklausel, saavad automaatselt ka endale kasutatud tarkvara litsentsi automaatselt külge. On olemas 4 tüüpi copylefti sisaldavat litsentsi. Nendeks litsentsideks on AGPL; GNU GPL; GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents ja Apache, MIT, X11, BSD litsentsid. Kuidas need üksteisest erinevad?

  • AGPL

AGPL litsents on väga tugeva copyleft'iga. Ehk kõik tarkvarad, mis kasutavad muid tarkvarasid, mis on omakorda AGPL litsentsiga seotud, peavad oma tarkvara avalikuks tegema ja ka muuhulgas lähtekoodi. Litsents kandub igaljuhul edasi ka uuele tarkvarale. Kui tarkvara arendada ärilistel eesmärkidel, siis tuleks väga ettevaatlikult kontrollida, et teegid, mis sa kasutad, ei oleks AGPL litsentsiga. Põhjus on just seotud turvalisuse ja privaatsusega.

  • GNU GPL

GNU GPL litsents on ka edasikandumisklauseliga, kuid see ei ole nii range kui eelmine. Kui kasutada selle litsentsiga tarkvara ja tehes selles muudatusi, siis kehtivad samad nõuded ka edasiarendatud tarkvarale. Erinevused eelmisega on see, et selle litsentsiga ei pea lähtekoodi kohe kaasa andma, vaid on kohustus teha pakkumine kirjalikult, et oleks võimalik lähtekood saada läbi mingi muu meediumi. Samuti litsents kehtib ainult tarkvara edasi levitajatele, arendajatele, kes tarkvara ei levita, see ei kehti.

  • GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents

Need on nõrga copyleft'iga litsentsid. Ehk kui oma tarkvaras kasutada teeke, mis on seotud selle litsentsiga, siis automaatselt kohe ei rakendu selle litsentsi tingimused sinu tarkvarale. Kuid kui seda teeki mingil kujul muuta, siis rakendub ka copyleft ja peab võtma kasutusele ka teegi litsentsi. Mõistlik kasutada ärilistel eesmärkidel kui ei ole plaanis teeke modifitseerida.

  • Apache, MIT, X11, BSD

Nendel litsentsidel copyleft puudub. Ehk tarkvarasid, millel on antud litsents, võib vabalt kasutada, muuta ja levitada, ilma, et sama litsents edasikanduks. Ärilistel eesmärkidel on kõige kasulikum kasutada selliste litsentsidega tarkavarsid, kuna risikid on kõige väiksemad ja pole alust kellegil nõuda lähtekoodi avalikustamist.

Kasutatud materjalid:
  1. https://www.gnu.org/licenses/
  2. https://www.gnu.org/licenses/agpl-3.0.html
  3. https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
  4. https://www.gnu.org/licenses/fdl-1.3.html
  5. https://www.gnu.org/licenses/lgpl-3.0.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA Raamatu Retsentsioon: "Pragmaatiline Programmeerija"

"Pragmaatiline programmeerija" on raamat, mis on paljude inimeste jaoks juba loetud nö klassikaks, mida soovitatakse igal programmerijal lugeda. See raamat on kirjutatud 1999. aastal Andy Hunt ja Dave Thomas poolt. Praeguseks on möödas juba 20 aastat sellest hetkest kui raamat avalikuseni jõudis. 20 aastaga on palju muutunud programmerimises, aga kas raamat, mis on kirjutatud 20 aastat tagasi on siiani väärt lugemine? Võiks ju arvata, et see raamat räägib ainult tehnilistest asjadest, mis on programmerimisega seotud ja olid aktuaalsed 20 aasta tagasi, kuid ei, "Pragmaatiline programmeerija" räägib väga palju ka sellest, et kuidas saada heaks programmeerijaks. Raamat käsitleb häid tavasid ja olukordi, mis on siiani vägagi aktuaalsed ja kasutusel. Olgu selleks siis halva tarkvara ära tundmine, kuidas vigadega toime tulla, või kuidas käituda olukorras kui satud peale halvale programmijupile. Selle raamatu abil on võimalik eriti algajal tutvuda tavadega ja olukordadega,
Lisateave

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tänapäeval oma elu lihtsamaks teha soovijatel ei jää väga muud üle kui kasutada arvuteid selleks. Kuid on inimesi kelle jaoks arvutite kasutamine ei ole nii lihtne ja enesestmõistetav. Just seda seepärast, et mõned inimesed on jäänud haigeks või sündinud kaasa puudega, mis arvuti kasutamist raskendavad. Tänaseks on mõeldud välja palju erinevaid lahendusi, et erinevate inimeste vajadusi rahuldada ja kasutuskogemust parendada. Vanusega kaasnev haigus, mis on maailmas teisel kohal, on Parkinsoni tõbi. Parkinsoni tõbi üks sümptomitest on jäsemete värin, mis raskendab näiteks arvutihiire kasutamist. Kuid ka selleks on väljamõeldud erinevaid lahendusi ja üks nendest on tarkvaraline lahendus - "SteadyMouse". SteadyMouse SteadyMouse on tarkvaraline lahendus, et aidata parkinsoni tõbi põdevatel inimestel kasutada arvutit. See lahendus on eelkõige välja töötatud hiire kasutamiseks. Tarkvara suudab tuvastada juhuslikke hiirevajutusi ja eemaldada hiire värina. Antud tarkvara on saanud pa
Lisateave

E-ITSPEA: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänaseks on internetis tohutult palju erinevaid rakendusi, mis on inimestele kättesaadavad ja kasutatavad. Kuid kõik rakendused ei ole kahjuks ülesehitatud sedasi, et neid oleks inimesel võimalikult lihtne ja hea kasutada. Jakob Nielsen on väljamõelnud mõned kriteeriumid, et kuidas hinnata kasutatavust. Nendeks kriteeriumiteks on: Õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? Rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kasutades neid kriteeriumeid vaatame kahte näidet, mis on veebis kättesaadavad. Ehk üks, mis vastab kõikidele kriteeriumitele ja teist, mis ei vasta. Google - Posit
Lisateave