ITSPEA Ajaveeb

ACM (Association for Computing Machinery), on loonud oma IT-eetikakoodi, mis on nende arvates see kuidas peaks arvutimaailmas inimesed käituma. ACM on eesti keeles Arvutimasinate Assotsiatisioon, mis on loodud aastal 1947 ja see on mittetulundusühing. Liikmeid on neid väidetaval 100 tuhande ringis, mis teeb neist suurima liidu, mis selles vallas tegutseb. Seega tegemist on suure ja kaua aega tegutsenud liiduga. Millised eetikakoode selline liit siis kasutab? ACM-i eetikakood ACM-i eetikakood on võrdlemisi lühike, kuid samas piisavalt pikk, et omada veidi sügavamat sisu. Nad on oma eetikakoodi jaotanud neljaks väiksemaks osaks, mis koosneb järgnevatest: üldisemad eetilised põhimõtted, professionaalne vastutus, juhtide eetika ja koodeksivastavus. Üldisemad eetilised põhimõtted Kokkuvõttes ACM ütleb, et tuleks olla aus, usaldusväärne, ei tohiks tekitada kahju, austada seda tööd, mis läheb vaja ideede elluviimiseks, austada konfidentsiaalsust ja privaatsust. Professionaalne vastutus Selles

"Pragmaatiline programmeerija" on raamat, mis on paljude inimeste jaoks juba loetud nö klassikaks, mida soovitatakse igal programmerijal lugeda. See raamat on kirjutatud 1999. aastal Andy Hunt ja Dave Thomas poolt. Praeguseks on möödas juba 20 aastat sellest hetkest kui raamat avalikuseni jõudis. 20 aastaga on palju muutunud programmerimises, aga kas raamat, mis on kirjutatud 20 aastat tagasi on siiani väärt lugemine? Võiks ju arvata, et see raamat räägib ainult tehnilistest asjadest, mis on programmerimisega seotud ja olid aktuaalsed 20 aasta tagasi, kuid ei, "Pragmaatiline programmeerija" räägib väga palju ka sellest, et kuidas saada heaks programmeerijaks. Raamat käsitleb häid tavasid ja olukordi, mis on siiani vägagi aktuaalsed ja kasutusel. Olgu selleks siis halva tarkvara ära tundmine, kuidas vigadega toime tulla, või kuidas käituda olukorras kui satud peale halvale programmijupile. Selle raamatu abil on võimalik eriti algajal tutvuda tavadega ja olukordadega,

Tänapäeval on erinevaid viise palju, et kuidas infosüsteeme rünnata. Ründed infosüsteemide vastu toimuvad pidevalt ja katkematult, kuid on olemas õnneks palju näpunäiteid ja õpetusi, et kuidas nende vastu võidelda või pigem siis ennetada. Ühe näpunäidete kogumi on loonud Kevin Mitnick, millega tasuks igal arvutikasutajal kindlasti tutvuda. Vaatame, et kuidas oleks nendest näpunäidetest kasu pahavarasse nakatumisel. Pahavara ja Mitnicki valem Nagu on erinevaid viise kuidas infoühiskonnas kahju teha, siis on ka palju erinevaid pahavara alamkategooriaid, millest on kindlasti enamus inimesed ka kuulnud. Tuntumateks pahavaradeks on viirused, trooja hobused, ussid, juurkomplektid, nuhkvara ja lunavara. Kõik need eelnimetatud tarkvarade tüübid teevad eri asju eri eesmärkide nimel, kuid siiski on võimalik rakendada enamjaolt samasid ennetusviise nende jaoks. Vaatame täpsemalt, et kuidas oleks võimalik ennetada lunavara rünnet kasutades Mitnicki valemit. Lunavara pahavara levib tavaliselt samam