ITSPEA Ajaveeb

2013. aastal koostas Eesti Vabariik infoühiskonna visiooni, mis sisaldas 4. väiksemat alampeatükki. Nendeks väiksemateks alampeatükkideks olid järgnevad peatükd: "Inimeste parem elu",  "Elujõuline Eesti kultuuriruum", "Kõrgem tööhõive" ja "Kõrgem tootlikkus". Igast peatükist on tänaseks realiseerunud enamik dokumends väljatoodud punktidest, vähemalt mingiski osas. Kuid milline visioonipunkt on tänseks realiseerunud ja ennast juurutanud Eesti inimestesse kõige tugevamalt ja milline punkt on kõige vähem realiseerunud? Enim realiseerunud visioonipunkt Enim punkte, mis on realiseerunud võiks väljatuua kahest erinevast alampeatükist ja nendeks on "Inimeste parem elu" ning "Kõrgem tootlikkus". Esimesest alampeatükist kõige silmapaistavamad punktid oleks see, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijateks, kes hoiavad raha kokku kasutades tarkasid lahendusi ja oma ostud teevad e-poodides, mis tänseks on täielikult tõsi. Teine

Vanaks meediaks loetakse meediat, mis on olnud inimestele saadaval alates 20. sajandist ja mis on olemas olnud enne informatsiooniajastut. Parimateks vana meedia näideteks on raadio, televisioon, ajalehed ja reklaambännerid. Informatsiooniajastu on toonud kaasa nö uue meedia, milleks on näiteks sotsiaalmeedia, blogid, foorumid, otsingumootorid jne. Kuna Informatsiooniajastuga on kaasa tulnud nii palju uusi meediakanaleid, siis tahest-tahtmata on mõjutada saanud nendest ka vana meedia. Kui mõelda, et milline uue meedia komponent on vana meedia oskakaalu kõige rohkem vähendanud ja seda mõjutanud, siis tõenäoliselt võiks öelda, et selleks vast on otsingumootorid. Otsingumootorite mõju Otsingumootorid mõjutavad meid tänapäeval erinevat moodi ja see mõjutab ka pea kõiki vana meedia komponente. Näiteks, kui vaadata kuidas vanasti kirjutati ajalehtedesse artikleid, ehk millest kirjutati ja kuidas need ülesehitatud olid, siis erinevusi on tänapäeval näha. Enamus inimesi, kes on internetiga ühe

Internet on olnud juba tükkaega inimestele kättesaadav, juba 1991. aastast. Kuid paljud interneti osad, mis on interneti arengule kaasa aidanud, on olnud juba pikka aega enne interneti tekkimist olemas. Paljud tehnoloogiad on siiani kasutusel ja tõenäoliselt jäävad ka veel pikemaks ajaks, kuid on ka tehnoloogiaid, mis on tänaseks juba väljasurnud. Heaks näiteks, mis siiani internetis kasutusel on, võiks tuua FTP (File Transfer Protocol) protokolli ja teiseks näiteks, mis on küll interneti arengule kõvasti kaasa aidanud, kuid tänaseks väljasurnud, võiks tuua IRC. FTP protokoll Esimesed viited FTP protokolli kohta tekkisid juba 1971. aastal. Kuigi algusaastatel FTP protokoll töötas TCP/IP protokolli eelkäija NCP protokolli peal, siis aastaks 1980 kolis see TCP/IP protokolli peale. See protokoll on väga laialdaselt kasutusel internetis failide vahetamiseks, mis töötab klient server põhimõttel. Kuigi see protokoll on siiani kasutusel, siis on juba tulnud märke selle protokolli väljasuremis

1877 - Esimene kaasaegne mikrofon Esimene inimene, kes kasutas sõna mikrofon, oli Charles Wheatstone, kes on peamiselt tuntud kui telegraafi leiutajana. 1827. aastal avastas ta, et helid liiguvad mööda meediume lainetena edasi. Selle avastuse põhjal hakkas ta otsima võimalusi kuidas oleks võimalik helisid võimendada. Kuigi 1827. aastal Wheatstone pani mikrofonile aluse, siis 1876. aastal leiutas mees nimega Emile Berliner tänapäeva mikrofoni meenutava seadme. Seade oli ümmarguse kujuga ja koosnes kahest elektrilisest kontaktist mida omakorda eraldas õhukene süsiniku kiht. Tööpõhimõte oli lihte, lahtine kontakt, mis helivõngete abil liikuma hakkas andis vibratsiooni teel edasi võnked teisele kontaktile ja see omakorda väljundile, mis võimendas heli. Huvitav fakt: Alexander Graham Bell ostis Berlinerilt patendi $50.000 eest, mis tänapäeval on võrdväärne umbes 1 miljoni dollariga, et seda oma telefoni prototüübis kasutada. Emile Berlineri mikrofon FOTO: wired.com 1957 - Sputnik 1 Maailma