E-ITSEPA: Infoühiskonna Visioon 2020

2013. aastal koostas Eesti Vabariik infoühiskonna visiooni, mis sisaldas 4. väiksemat alampeatükki. Nendeks väiksemateks alampeatükkideks olid järgnevad peatükd: "Inimeste parem elu",  "Elujõuline Eesti kultuuriruum", "Kõrgem tööhõive" ja "Kõrgem tootlikkus". Igast peatükist on tänaseks realiseerunud enamik dokumends väljatoodud punktidest, vähemalt mingiski osas. Kuid milline visioonipunkt on tänseks realiseerunud ja ennast juurutanud Eesti inimestesse kõige tugevamalt ja milline punkt on kõige vähem realiseerunud?

Enim realiseerunud visioonipunkt

Enim punkte, mis on realiseerunud võiks väljatuua kahest erinevast alampeatükist ja nendeks on "Inimeste parem elu" ning "Kõrgem tootlikkus". Esimesest alampeatükist kõige silmapaistavamad punktid oleks see, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijateks, kes hoiavad raha kokku kasutades tarkasid lahendusi ja oma ostud teevad e-poodides, mis tänseks on täielikult tõsi. Teine silmapaistev punkt on see, et enim kasutatavad teenused on lihtsad ja mugavad kasutada ning kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Eesti on alati pannud palju rõhku oma it-teenustele ja nad on saanud selles hakkama üsna hästi ja tänseks on paljud erinevad teenused kõvasti intuitiivsemad ja kättesaadavamad rohkematele inimestele kui oli seda varasemalt.

Kuid see punkt, mis on kõige tugevamalt minumeelest realiseerunud, ei ole sellest alampeatükist, vaid on peatükist "Kõrgem tööhõive". See visioonipunkt on realiseerunud võib-olla poolmagusalt, kuna selles realiseerumises mängis kõvasti ka rolli hetkel toimuv pandeemia. Enim realiseerunud punkt on, et töökohad on kõgis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Enamik töökohti on olnud viimaselajal sunnitud oma ettevõtteid võrgustama, et lihtsalt pandeemias oleks võimalik edasi tegutseda. Kindlasti on ka selliseid üksikuid ettevõtteid, kes ei ole võrgustunud, kuid tõenäoliselt need ettevõtted selliselt edasi tegutsedes enam kaua elus ei püsi.

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt

Eestist ei ole saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toinub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle. Ei saaks öelda, et Eesti on ka hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teeemadel. Eesti küll paistab tugevalt silma Euroopas oma IT-lahendustega ja digitaliseerimisega, kuid kahjuks öelda, et Eesti on kõike seda eelnevat hetkel ei saa.

Kasutatud allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA Raamatu Retsentsioon: "Pragmaatiline Programmeerija"

"Pragmaatiline programmeerija" on raamat, mis on paljude inimeste jaoks juba loetud nö klassikaks, mida soovitatakse igal programmerijal lugeda. See raamat on kirjutatud 1999. aastal Andy Hunt ja Dave Thomas poolt. Praeguseks on möödas juba 20 aastat sellest hetkest kui raamat avalikuseni jõudis. 20 aastaga on palju muutunud programmerimises, aga kas raamat, mis on kirjutatud 20 aastat tagasi on siiani väärt lugemine? Võiks ju arvata, et see raamat räägib ainult tehnilistest asjadest, mis on programmerimisega seotud ja olid aktuaalsed 20 aasta tagasi, kuid ei, "Pragmaatiline programmeerija" räägib väga palju ka sellest, et kuidas saada heaks programmeerijaks. Raamat käsitleb häid tavasid ja olukordi, mis on siiani vägagi aktuaalsed ja kasutusel. Olgu selleks siis halva tarkvara ära tundmine, kuidas vigadega toime tulla, või kuidas käituda olukorras kui satud peale halvale programmijupile. Selle raamatu abil on võimalik eriti algajal tutvuda tavadega ja olukordadega,
Lisateave

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tänapäeval oma elu lihtsamaks teha soovijatel ei jää väga muud üle kui kasutada arvuteid selleks. Kuid on inimesi kelle jaoks arvutite kasutamine ei ole nii lihtne ja enesestmõistetav. Just seda seepärast, et mõned inimesed on jäänud haigeks või sündinud kaasa puudega, mis arvuti kasutamist raskendavad. Tänaseks on mõeldud välja palju erinevaid lahendusi, et erinevate inimeste vajadusi rahuldada ja kasutuskogemust parendada. Vanusega kaasnev haigus, mis on maailmas teisel kohal, on Parkinsoni tõbi. Parkinsoni tõbi üks sümptomitest on jäsemete värin, mis raskendab näiteks arvutihiire kasutamist. Kuid ka selleks on väljamõeldud erinevaid lahendusi ja üks nendest on tarkvaraline lahendus - "SteadyMouse". SteadyMouse SteadyMouse on tarkvaraline lahendus, et aidata parkinsoni tõbi põdevatel inimestel kasutada arvutit. See lahendus on eelkõige välja töötatud hiire kasutamiseks. Tarkvara suudab tuvastada juhuslikke hiirevajutusi ja eemaldada hiire värina. Antud tarkvara on saanud pa
Lisateave

E-ITSPEA: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänaseks on internetis tohutult palju erinevaid rakendusi, mis on inimestele kättesaadavad ja kasutatavad. Kuid kõik rakendused ei ole kahjuks ülesehitatud sedasi, et neid oleks inimesel võimalikult lihtne ja hea kasutada. Jakob Nielsen on väljamõelnud mõned kriteeriumid, et kuidas hinnata kasutatavust. Nendeks kriteeriumiteks on: Õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? Rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kasutades neid kriteeriumeid vaatame kahte näidet, mis on veebis kättesaadavad. Ehk üks, mis vastab kõikidele kriteeriumitele ja teist, mis ei vasta. Google - Posit
Lisateave