E-ITSPEA: Kolm huvitavat ja olulist IT-lahendust

veebruar 04, 2021

1877 - Esimene kaasaegne mikrofon

Esimene inimene, kes kasutas sõna mikrofon, oli Charles Wheatstone, kes on peamiselt tuntud kui telegraafi leiutajana. 1827. aastal avastas ta, et helid liiguvad mööda meediume lainetena edasi. Selle avastuse põhjal hakkas ta otsima võimalusi kuidas oleks võimalik helisid võimendada.

Kuigi 1827. aastal Wheatstone pani mikrofonile aluse, siis 1876. aastal leiutas mees nimega Emile Berliner tänapäeva mikrofoni meenutava seadme. Seade oli ümmarguse kujuga ja koosnes kahest elektrilisest kontaktist mida omakorda eraldas õhukene süsiniku kiht. Tööpõhimõte oli lihte, lahtine kontakt, mis helivõngete abil liikuma hakkas andis vibratsiooni teel edasi võnked teisele kontaktile ja see omakorda väljundile, mis võimendas heli.

Huvitav fakt: Alexander Graham Bell ostis Berlinerilt patendi $50.000 eest, mis tänapäeval on võrdväärne umbes 1 miljoni dollariga, et seda oma telefoni prototüübis kasutada.

Emile Berlineri mikrofon
FOTO: wired.com

1957 - Sputnik 1

Maailma esimene sateliit, mis saadeti Nõukogude Liidu poolt maakera orbiidile keerlema oli Spuntik 1. Sateliidi võimseks oli vaid 1W ning see töötas patareitoitel, oli läbimõõdult 58 cm ja kaalus ca 80kg . Sateliit pöörles ümber maakera 21 päeva, enne kui see tagasi maale kukkudes ära põles.

Spuntik 1 eesmärk oli näidata maailmale kui arenenud on Nõukogude Liidu tehnoloogia ning selle sateliidi abil mõõdeti ka esimest korda kõrgatmosfääri tihedust. Raadiolevi, mida see sateliit edastas, oli võimalik väga lihtsasti amtöörraadioga pealt kuulata. Sateliit töötas sagedustel 20.005 ja 40.002 MHZ.

Tänu sellele demonstatsioonile lahvatas maailmas kosmoseralli ja seda loetakse komoseajastu alguseks.

Sputnik 1 ja teadlane
FOTO: nasa.gov

1988 - Linux käekell

1988. aastal leiutas Steve Mann Linux-il töötava käekella, millel oli 0.7 tolline VGA ekraan, mis töötas resulotsiooniga 640x480. Käekellal oli sissehitatud kaamera ja Steve Mann tutvustas seadeltist kui videokonverentsi arvutina, mis oli võimeline salvestama ja edastama kaamerapilti internetti sagedusega 7 kaadrit sekundis.

Käekell ise suutis videot salvestada 30 kaadrisagedusega ja resolutsiooniga 640x480, mille värvisügavus oli 24-biti.

Selle projekti peamiseks eesmärgiks oli GNUXi kättesaadavuse suurendamine inimestele kellel silmanägemine on halvatud ja teiseks suureks eesmärgiks oli teha GNUX kasutatavaks väikesetel eekranidel. Tänapäeval võib öelda, et nüüdseks on need probleemid vägagi hästi ära lahendatud ja Steve Manni projekti võib lugeda edukaks.