E-ITSPEA: Professionaal ja käsitööline

Mingil erialal tegutsevat kaks inimest võivad olla enam-vähem sama kompententsed erialaste teadmiste poolest, aga siiski võib üks olla professionaal ja teine lihtsalt öeldes käsitööline. Aga mis neid kahte siis eristab? Ehk mis omadusi peaks veel peale teadmiste omandama, et saada professionaaliks?

Mina arvan, et ei ole vahet, mis erialal sa tegutsed, professionaaliks saadakse lõppude-lõpuks siiski teatud reeglite järgimisel ja omaduste omandamisel. Nö käsitöölisel, kellel on teadmiste pagas suur, aga on puudu oskus suhelda, jääda teatud olukordades neutraalseks, ei ole hoolas ja ei ole kursis elementaarsete etiketireeglitega, siis selline inimene jääbki selleks nö käsitööliseks.

Ehk on ülioluline, et inimene, kes pürgib professionaaliks, omaks korralikku teadmiste pagasit. Omab oskust suhelda inimestega. Oskab oma mõtteid teistega jagada. Tunneb etiketireegleid. Suudab kohaneda uute keskkondadega ja jääda neutraalseks. Kõik need omadused toetavad erialaseid teadmisi töökeskonnas ja aitavad inimesel pürgida tõeliseks professionaaliks. Mina arvan, et ilma nendeta kahjuks tänapäeval professionaali tiitlit siiski endale ei saa.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA Raamatu Retsentsioon: "Pragmaatiline Programmeerija"

"Pragmaatiline programmeerija" on raamat, mis on paljude inimeste jaoks juba loetud nö klassikaks, mida soovitatakse igal programmerijal lugeda. See raamat on kirjutatud 1999. aastal Andy Hunt ja Dave Thomas poolt. Praeguseks on möödas juba 20 aastat sellest hetkest kui raamat avalikuseni jõudis. 20 aastaga on palju muutunud programmerimises, aga kas raamat, mis on kirjutatud 20 aastat tagasi on siiani väärt lugemine? Võiks ju arvata, et see raamat räägib ainult tehnilistest asjadest, mis on programmerimisega seotud ja olid aktuaalsed 20 aasta tagasi, kuid ei, "Pragmaatiline programmeerija" räägib väga palju ka sellest, et kuidas saada heaks programmeerijaks. Raamat käsitleb häid tavasid ja olukordi, mis on siiani vägagi aktuaalsed ja kasutusel. Olgu selleks siis halva tarkvara ära tundmine, kuidas vigadega toime tulla, või kuidas käituda olukorras kui satud peale halvale programmijupile. Selle raamatu abil on võimalik eriti algajal tutvuda tavadega ja olukordadega,
Lisateave

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tänapäeval oma elu lihtsamaks teha soovijatel ei jää väga muud üle kui kasutada arvuteid selleks. Kuid on inimesi kelle jaoks arvutite kasutamine ei ole nii lihtne ja enesestmõistetav. Just seda seepärast, et mõned inimesed on jäänud haigeks või sündinud kaasa puudega, mis arvuti kasutamist raskendavad. Tänaseks on mõeldud välja palju erinevaid lahendusi, et erinevate inimeste vajadusi rahuldada ja kasutuskogemust parendada. Vanusega kaasnev haigus, mis on maailmas teisel kohal, on Parkinsoni tõbi. Parkinsoni tõbi üks sümptomitest on jäsemete värin, mis raskendab näiteks arvutihiire kasutamist. Kuid ka selleks on väljamõeldud erinevaid lahendusi ja üks nendest on tarkvaraline lahendus - "SteadyMouse". SteadyMouse SteadyMouse on tarkvaraline lahendus, et aidata parkinsoni tõbi põdevatel inimestel kasutada arvutit. See lahendus on eelkõige välja töötatud hiire kasutamiseks. Tarkvara suudab tuvastada juhuslikke hiirevajutusi ja eemaldada hiire värina. Antud tarkvara on saanud pa
Lisateave

E-ITSPEA: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänaseks on internetis tohutult palju erinevaid rakendusi, mis on inimestele kättesaadavad ja kasutatavad. Kuid kõik rakendused ei ole kahjuks ülesehitatud sedasi, et neid oleks inimesel võimalikult lihtne ja hea kasutada. Jakob Nielsen on väljamõelnud mõned kriteeriumid, et kuidas hinnata kasutatavust. Nendeks kriteeriumiteks on: Õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? Tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? Meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? Vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? Rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kasutades neid kriteeriumeid vaatame kahte näidet, mis on veebis kättesaadavad. Ehk üks, mis vastab kõikidele kriteeriumitele ja teist, mis ei vasta. Google - Posit
Lisateave